Vajatakse kooliõpetajat

3. juuli 1895. Postimees (1886-1944), nr. 143, lk 4
10. juuli 1895. Postimees (1886-1944), nr. 149, lk 4
18. juuli 1895. Postimees (1886-1944), nr. 155, lk 4
18. juuli 1895. Olewik, nr. 29, lk 1

Võru kreisi Veriora valla Süvahava Luteriusu koolile tarvitatakse tublit

kooliõpetajat.

Kohasaoovijad, kellel ametikohased tunnistused ettenäidata on, tulgu 7. augustil s. a. kell 11 hom. Veriora valla volikogu ette kaupa tegema.

Vallavanem: J. Pintson.

Kirjutaja: J. Taal.

Veretöö Vinsos

16. mai 1895. Postimees (1886-1944), nr. 106, lk 3

 – Räpinast. Kolmapäeval, 10. skp., on Vindsu palus hirmus mõrtsuka-töö ära tehtud. Veriora mõisa viinavedaja sõitnud Võrult kodu poole kahe tühja viinavaadiga. Röövlid on mehe nimetatud metsas ära tapnud ja hobuse ühes mehega umbes 150 sammu maanteest kõrvale metsa viinud, kust neid järgmisel päeval veriste jälgede abil, mis juurde juhatasivad, üles leiti. Õnnetu mees on vankri ees otsas istunud; nii leitud ta ka tapetult, pää vastu vaadi lauda. Mõrtsukad olla veel pääle hoopide, millega õnnetu pää oli ära purustatud, oma ohvrile köie kaela pannud ning nii ta ära kägistanud. Mõrtsukad arvasivad vististi, et spiirituse raha, umbes 200 rbl., voorimehe käes on, mis aga mõisa rentnik Paul juba linnas tema käest ära oli võtnud. Ainult tapetud mehikese eraraha, umbes rublat 5, on nad ära viia saanud ja ühe puuda lati-naelu, mis mõisa omandus olnud.Polizei olla kurjategijaid otsimas. – Palu valla mehed peaksivad kurjategijatega karedamini hakkama ümber käima; alles hiljuti võeti sääl üks vangiroodu mõistetud mees valda tagasi.

31. mai 1895. Sakala (1878-1940), nr. 22, lk 3

Võrumaalt. 10. mail õhtu umbes kell 8 on Räpina kihelk. Veriora mõisa moonakas J. Nool, kes tühja viina haamidega Võru linnast koju poole sõitis, mõni verst Veriora mõisast kaugel metsast läbi sõites saatana sulastest ära tapetud. Tapmise põhjuseks arvatakse seda, et J. N. mõisa herra usalduse olnud ära teeninud ja sellepärast tihti mõisa herra raha ja muud kraami Võrust kodu toonud. Mõrtsukad on vististe selle auusa 61 aastase mehe elu võtnud, et mõisa herra raha saada, aga ei ole ometi saanud, sest herra võtnud Võrul raha enese kätte ära.

Hobusevargus

Olewik, 18 oktoober 1893, nr. 42, lk 2

Räpina kihelk. Veriora valla peremehel Jaan Kivil varastatai 9/10. okt. ööse 2 hobust ära. 1) must mära, 4 aast. vana, umbes 80 rbl. väärt. Tundem. Lakk mõlemil pool, nina sõõrmete vahel valge täpp, pahema tagumise jala kabi valge, ligi 2 ars. /arssin- pikkusmõõt, 1 arssin=0,7112 m/ kõrge. 2) punane ruun, 11 a. vana, umbes 1 1/2 ars. kõrge ja 40 rubla väärt. Tundem. Mustjas kõrb lakk paremal pool, must joon pikuti üle selja, vähe valgeid karvu segamine otsa ees. Kättenõutaja saab 10 rubla hobuse päält vaevapalka.

15. mai 1895. Postimees (1886-1944), nr. 105, lk 4

9. mail varastati Võõbsus mustjas punane mära hobune ära. Märgid: valge väike täht otsa ees, vahane pruun paks lakk pahemal pool muist kahele poole, rinna pääl pahemal pool väike käsn, pikk saba, 4 aast. vana, umbes 2 arsh. kõrge, 70 rbl. väärt. Kes hobuse Võrumaale Veriora kogukonna kohtule üles annab, saab hääd vaevapalka.

Räpina kihelkonna konvent

18. aprill 1895. Postimees (1886-1944), nr. 85, lk 2

 

 

 

 

 – Räpinast. "25. jaanuaril s. a. oli Räpina kihelkonna konvent Räpina kirikumõisas koos abikiriku ehitamise pärast Mehikoormasse. Räpina kihelkonna valdade peremeestele oli januarikuu esimeste päevade sees küsimine tulnud, et kas iga peremees taalri päält 12 kop. nimetatud abikiriku ehitamiseks lubab maksta. Tõesti olivad valdade peremehed pooled maksmise poolt, ainult Veriora ja Palu vald mitte. Viimsed vallad ei lubanud raha, ei ka materjali vedamise juures abiks olla. Konvendi president, Räpina mõisa pärisherra A. v. Sivers, küsis valdade saadikute käest, et kas nemad lubavad valdade pääle maksta puumaterjali ja lubja juurdevedamist võtta. Räpina valla saadik H. Ainson ja Toolama valla saadik Mälberg olivad valmis oma valdade pääle puumaterjali vedamist Kahkva ja Räpina metsadest järgmiste tingimuste all võtma: I) kiriku ehitamise jaoks saagu ehituse-meistrid ajalehtede läbi väljapakkumiseks konvendi ette kutsutud; II) kiriku ehituse väljapakkumine sündigu konvendi pääl avalikult ning töö saagu odavama hinna pakkujale antud; III) peab see, kes selle töö oma pääle võtab, vähemalt 1000 rbl. kautsjoni sisse maksma.

 – Räpina kihelkonna Venemaal elavad liikmed olivad ka omalt poolt saadikuid konvendile saatnud, kes lubasivad 2 vagunit lupja oma rahaga maksuta vedada, ühtlasi ka maakiva. Meeksi vald lubas üksi 2 vagunit lupja maksuta juurde tuua; 8 vaguni täit lupja arvati üleüldsi tarvis olevat. Saadikud soovisivad, et õpetaja kantslist rahvast vaimustaks, et nad materjali aitaks priitahtlikult vedada, mida rahvas ka teeks. A. v. Sivers ütles aga, et Mehikoorma kiriku ehitust enam väljapakutud ei saavat, sest tema olevat juba ehitusemeistri H-ga kauba ise ära teinud. Tahtvat aga saadikud ehituse avalikku väljapakkumist, siis jääda kiriku ehitamine sel aastal katki. Õpetaja oli ka protokolli juba valis teinud. Nii oli mõisnikkude ja õpetaja tahtmine, et kiriku ehitamine sel aastal katki jääb. Need on ju vaeste inimeste ning enamasti Venemaal elavate eestlaste kopikad, mis aastate jooksul – juba üle 500 rbl. – on kokku kantud; nad ei ole siis ka mitte pillata, vaid neid tuleb kokkuhoidlikult pruukida. Eesti ehituse-meistrid oleksivad selle töö vissisti odavamini teha võtnud ning ka kautsjoni sisse maksnud. Osalt kurva, osalt pahase meelega pöörasivad saadikud konvendilt koju poole. See on võõrastav, et Räpina kihelkonna valdade saadikud konvendil ühe mehe kätte nii palju voli annavad, et tema üksi terve konvendi eest asju talitab. Konvendi president, hr A. v. Sivers, tahab otsusi, mis konvent veel teinud pole, ise teha ja ka täita, aga konvendi otsusi täita ei ole tal mõni kord võimalik, Näitumiseks ei ole Räpina kihelkonna kooliõpetajad oma palka enam mitmel aastal kätte saanud, kuna nad seda häda sunnil konvendi presidendi herra juures ilma tagajärjeta sagedasti nurumas peavad käima.

H. Ainson."

Vallamaja pühendamine

28. detsember 1894. Postimees (1886-1944), nr. 286, lk 2

– Räpinast. 22. skp. oli Räpina ning 23. Veriora vallamaja pühendamine. Mul ei olnud võimalik kumbastgi pühendamisest osa võtta. Nagu kuulda, olla mõlematel pühendamistel ilus kord valitsenud. Majad on igapidi uuema aja nõudmiste järele ehitatud.

Röövimine

14. mai 1894. Postimees (1886-1944), nr. 104, lk 3

– Räpinast. Hiljuti röövisivad kelmid Veriora vallavanemalt raha ja riided ära kui tema teel vallamajast koju poole oli. Vallavanem Pintmann on siniseks pigistatud kaelaga haige-voodis. –

Laulukoor laulupeole

6. aprill 1894. Sakala (1878-1940), nr. 14, lk 4

Neljas aruanne

Eesti rahva Vabastuse 73. aasta Juubeli Tänulaulupidu asjus.

Juubeli Tänulaulupidust tegevalt osavõtmiseks on küünlakuu 24. kuni paastukuu 15. päevani järgmised laulu ja mängukoorid ülesantud:
I Laulukoorid.
[---]
230. Veriora segakoor, Räpina kihel. 15 l. Juhtaja hra J. Tikk.
[---]

Ehitushange

28. jaanuar 1894. Postimees (1886-1944), nr. 22, lk 4

Kuulutus.

Veriora vallavalitsus, Võru kreisis, teise komissari jaoskonnas, anna selleläbi teada, et 10. vebruaril 1894, kell 12 lõunal kohalise vallavolikogu koosolekul, Veriora vallamajas,

uue vallamaja ehitus,

mis umbes 3000 rbl. väärt, avalikult väljapakutud saab. Meistrid, kes seda tööd oma pääle soovivad võtta, peavad töö väljapakkumise päeval tarvilised tunnistused ja 500 rbl. kautsjoni vallavalitsusele ettepanema. Lähemad tingimised ja majaplaan on väljapakkumise juures näha.

Vallavanem: J. Pintson.

Kirjutaja: J. Taal.

Mõrvaprotsess

8. august 1892. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 28, lk 1-2

Võrus tulevad 25. aug. Riia ringkonna kohtu istumisel ka muu seas mineval aastal jõulukuul tapetute Kahkva valla liigete Vähjade tapjad otsustamise alla. Tapjaid on kohtu ülekuulamise all kolm: tapetute poeg ja vend Viido Vähk ning rätsep Peter Säkna ja Veriora valla liige Jakob Tereping. Tunnistajaid on juba ette tellitud 35. P. Fr. K.

3. september 1892. Postimees (1886-1944), nr. 196, lk 2

Võrult. Kohtukojast. 25. augustil tuli siin Riia ringkonna kohtu osakonnas kohutav ja hirmus lugu otsustamise alla. Kohtu saal oli päältkuulajaid puu-püsti täis. Asjalugu oli järgmine: Hommikul 4. jaanuaril leidis Kahkva valla talupoisike L. selle valla Vähja talusse minnes, et kolm inimest tapetud sängis lamasivad. Asjalugu ligemalt uurides leiti, et Peeter Vähk, peremees, tema poeg Mihkel ning ümmardaja Anna Hanson hirmsal kombel olivad mõrtsukakirve läbi ära tapetud. Igaüks lamas oma sängis, riietega kinni-kaetud. Pääd olivad peaaegu kõikidel maha raiutud, vaevalt olivad nad veel pisut kaelanahaga kinni. Viidu Vähk, noorem poeg, joodik ja kõlvatu inimene, oli aga sellel ööl kodust kadunud. Terav politsei hakkas asja uurima, ning sellest selgus sedasama, mis nad ka ringkonna kohtul avaldasivad.
– Ette toodi püssimeeste vahel Viidu Peetri poeg Vähi, 22 aastat vana, kelle pääle prokuröör kaebtust oli tõstnud nuhtluse-seaduse artikli 1449, 1451  ja 1454 järele, ning Peeter Säkna, rätsep, 31 a. m., Kahkva valla liige ja Jakob Samu poeg Tereping, 31 aastat vana, Veriora valla liige, süüdistatavad n. s. artikli 14, 4 ja 1453 järele. Viidu Vähk kostab küsimiste pääle, kas ta on inimese tapnud – "Ei!" Tema tahtnud aina oma isalt varastada, aga teda mitte tappa. Tereping ja Säkna andnud temale nõuu isa ära kihvtitada, kes temale vara ei ole andnud. Säkna otsinud ise ja käskinud ka teda kihvti otsida, aga ei saanud. 3. jaanuaril tulnud S. sinna. Ta maganud vennaga sängis, aga ei tulnud und. – Säkna koputanud akna pääle, – tema läinud välja, aga ei ole tundnud seda meest. S. ütlenud, et see on olnud ära põgenenud vang Soesson, kellele tema Vähi sukad andnud saabaste pääle tõmmata, et astumist kuulmataks teha. Tema andnud võõrale raua, millega see rahakasti hakanud lõhkuma. Vend ärganud üles, keda võõras kirvega äratapnud. Tema ei ole võinud appi minna. Pääle selle tapnud see ka teised, see on isa ja tüdruku ära. Lubanud ka teda äratappa, kui ta nõnda ei luba elada, nagu tema. Kui palju sääl raha olnud, ei tea tema; võõras andnud temale 80 rubla ning käskinud teda T. poole minna ja puhta särgi selga ajada. Sääl peitnud nad end küünisse ära. Ka Säkna tulnud sinna. Nüüd ajanud nemad Terepingi üles, maksnud temale Võru sõidu eest 15 rubla, aga ei rääkinud talle kuritööst midagi. Nii sõitnud tema linna, Säkna jäänud maha – kuulama, mis sünnib. Sellepääle küsiti Säknale, kes ennast süüst vabaks ütles. Temal olnud T. pool töö pooleli, mis pärast ta ka siis sinna jäänud. – Peremees ajanud teda üles, üteldes, et vargad olla majas. Tema saanud Vähiga kokku, kes talle ütelnud: Kui sa oleks vilistanud, oleks su päevad loetud. Tema püganud küll Vähi pääd, mis verine olnud, selle soovil. Tereping ja Vähi sõitnud kell neli ära Võrusse. Tema läinud aga hommikul postiga järele, kus tal kohtuasju ees oli. Kuri-tööst ei taha midagi teada.
– Ette tuli Jakob Samu poeg Tereping. Temale ei ole raha antudgi; küll tulnud Vähi tema juurde, juba uuel aastal kokku räägitud asjade pärast, mis neil Võrus talitada olnud kohtu  juures. Vähk olnud iseäralises haiguses, pidanud kreistohtri juurde minema... Rahakoti, mis Vähi temale ütelnud andnud olevat, ostnud ta Riias novembri-kuul mitme tunnistaja juures-olemisel, mis tema oma olla. Kõigi 37 tunnistaja suust selgis kange ja vali kohtu-otsus: Viidu Vähk, isa ja venna tapja ning mõrtsukas, on eluajaks Siberi sunduse-tööle kulla-kaevandusse, Tereping ja Säkna kumbgi 11 aastaks Siberi vangitööle, pääle selle Siberi asukohtadesse vabalt elama mõistetud.
Kohtupidamine tuuris hommikust k. 9 kuni teise hommikuni kellu 2, otsuse tegemine 3 tundi. Enne asja otsustamist pidas advokat tubli kaitsekõne süüdistatavate eest, mis päältkuulatajte silmi pisaratega täitis. – Tähenduseks olgu siin juurde lisatud, rahvas räägib, olla kadunud Peeter Vähi oma isa tapja olnud, mis aga kohtule selgimataks on jäänud omal ajal. On see tõsi, siis on jällegi neljanda käsu ja Piibli sõna siin täide läinud: Jumal nuhtleb vanemate pattu laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni. Vähkide perekond on otsas Viidu Vähiga!
– – Ka 24 ja 26 augustil olivad ainult tapmise ja röövimise asjad harutaise all, kus süüdistavad Siberisse mõisteti. – Haruldane asi oli endistel aegadel sõna "Siber", kuna aga nüüd igal ringkonna-kontu istumisel Siberi elanikka rohkendatakse. Sellest selgib, et inimeste kurjus ei kohane. Hirmus on niisugune töö juba mõtelda, hirmsam teha, jledam ja kohutavam selle eest ükskord vastust anda.
– P. Fr. Kõiv

Karskusseltsi koosolek

15. november 1891. Postimees (1886-1944), nr. 174, lk 1

Räpinast. 9. nov. pidas Eesti karskuse selts "Võhand" Veriora koolimajas pääle avamise oma esimest koosolekut. Seltsi president S. Vijand avas koosolekut Keisri-lauluga, mille pääle Sõukand lühikese kõne pidas ja kosja- ning pulmaviinade pruukimist ära seletas, et noorpaar ka ilma "rõõmustajata" võida uut elu algada, ilma et viina puudus nende armastust jahutaks. Siis võeti puuduvate ametiliikmete valimine ette ja valiti esimeseks presidendi asemikuks kooliõp. P. Fr. Kõiv Kahkvast, teiseks asemikuks endine kooliõp. Sõukand Palu vallast; kirjatoimetaja abiliseks G. Penneri Kahkvast. Pääle selle räägiti läbi ning ühendati "Kabeli" ja Palu valla laulukoorid ühiseks karskuse kooriks. Võeti nõuuks näitemüüki (basaari) seltsi mänguriistade hääks ära pidada, mille jaoks annete korjamiseks raamatuid vastu lubasivad võtta: Pennart, Kõiv, mõisavalitseja B. Undritz ja Rebane.
Presindent pani seltsile ette uueks aastaks mõned Eesti ajalehed tellida, nimelt "Postimees" ja "Olevik," missugune nõuu hääks sai võetud. Koosolek lõppes lauluga: "Oh võtkem Jumalat." P. Fr. K-w.

29. mai 1892. Postimees (1886-1944), nr. 115, lk 2

Pühapäev 10. mail oli seltsi üleüldine koosolek Veriora vallamajas. Pääle muude tehti otsuseks: täieline karskus - mispärast õige palju parajuse meelelisi seltsist lahkus (umbes 15) ja jäi kindlaks, et all 4 kuuse prooviaja kedagi seltsi ei võeta, maha arvatud, kui keegu ju ise varemalt karsk ja kombeline on olnud. -Pääle joovastavalte jookide põlgamise nõuab "Võhandu" karskuse selts veel kombelist puhtust (Sittlichkeit /moraal/) ja, kui võimalik, suitsetamise karskust. Seltsist välja astunud esimehe-asemiku Fr. Kõivi asemele valiti A. Rebane. Muusika ja näitejuhatajaks nimetati P. Sõukand. S. Wijand "Võhandu" karskuse-seltsi esimees.

Vajatakse kohtukirjutajat

19. august 1891. Postimees (1886-1944), nr. 102, lk 4

X Veriora vallakohus Võru kreisis II Ülema talurahva kongkonnas tarvitab kohtu kirjutajat.
Palk 175 rbl. aastas. Valimine on Verioral, 2. septembril s. a. kell 10 e. l.
Pääkohtnmees: S. Wijandt.

Vallakohtud

23. veebruar 1891. Postimees (1886-1944), nr. 23, lk 2-3

Võru kreisi vallakohtud on uue jagamise järele järgmiselt määratud:
I ülema talurahva-kohtu ringkounas:
1) Vastse-Antsmõisa; selle all Vastse-Antsmõisa, Urvaste, Koigu ja Truutamõisa vallad,
2) Kärgola; Kärgola ja Sõmmerpalu vallad,
3) Linnamäe; Linnamäe ja Vaabina vallad,
4) Nursi; Vana- ja Vastse-Nursi, Sänna ja Rõuge vallad,
5) Kasaritsa; Vana- ja Vastse-Kasaritsa ja Saaluse vallad,
6) Haani; Haani vald,
7) Luutsniki; Luutsniki, Rogosi ja Viitina vallad,
8) Zooru; Zooru ja Kõrgepalu vallad,
9) Vana-Antsmõisa; Vana-Antsmõisa vald,
10) Kaagjärve; Kaagjärve vald,
11) Roosa; Roosa ja Krabi vallad,
12) Mõniste; Mõniste ja Saru vallad,
13) Karola; Karola ja Jigaste vallad,
14) Laanemetsa; Laanemetsa, Kovaküla ja Taheva vallad.
II ülema talurahva-kohtu ringkonnas:
1) Valgjärve; Valgjärve, Tamme, Pikajärve, Vana- ja Vastse-Piigaste, Tõdu vallad,
2) Karaski; Karaski, Krootuse, Varbuse, Hurmi, Kiuma vallad,
3) Erastvere; Erastvere, Põlgaste, Vana-Piigandi, Sõrestu vallad,
4) Partsi; Partsi, Peri, Vastse-Koiola, Põlva kirikuvald,
5) Koiola; Vana-Koiola ja Kähri vallad,
6) Väimera, Väimera, Joosu, Tilsi ja Pragi vallad,
7) Meeksi; Meeksi vald,
8) Toolama; Toolama ja Mooste vallad,
9) Räpina; Räpina ja Räpina kirikuvald,
10) Veriora; Veriora, Kahkva, Palu vallad,
11) Orava; Orava vald,
12) Pindi; Pindi, Leevi, Lasva, Loosi vallad,
13) Vastselinna; Vastselinna vald,
14) Misso; Misso vald,
15) Võru; Võru ja Timo vallad,
16) Kooraste; Kooraste ja Vastse-Piigandi vallad.

Katk

30. juuni 1889. Tallinna Sõber, nr. 27, lk 3

Räpina kihelkondas Veriora valdas on "Postimehe" sõnumite järel Siberi-katk lahti läinud. Ühel taluperemehel olivad juba neli lehma langenud. Vallavalitsus on seda Kreispolitseile teada annud ja arstlikku abi palunud.

J. Hurda kogumistöö

3. mai 1888. Postimees (1886-1944), nr. 50, lk 1

Kolmas aruanne

Eesti vana vara korjamisest ja keelemurrete uurimisest
28. aprillil 1888

Meie ülitähtsa isamaa töö ühendatud ettevõtmisele, vana vara korjamisele ja keelemurrete uurimisele, on järgmised kaastöötegijad juure tulnud: [---]
16) J. Sibul Veriora vallast Räpina kihelkonnast on kaks vana rahvalaulu ja mõned vanad sõnad saatnud, oma tunnistuse järele koguni arglikult. Armas naaber! Arge olge siin asjata arg. Kirjutage aga nobedaste üles, mis teadu pärast ehk kätte saate. Ma võtan kõik tänuga vasta. Nimelt oleks väga tähtis asi, kui Teie vanast "Võhandist" ehk "Võhudist" laiemat teadust võiksite anda, nagu loodate. [---]
Tänan kõiki saatjaid südamelikult!
Lõppeks tunnistan oma suurt rõõmu sest üles, mis ma Puhja kihelkonna noortest meestest ajalehes olen lugenud. Nad on mitmekesi kokku heitnud ja tahavad plaani järele terve kihelkonna vana vara poolest läbi uurida ja oma saagi hoolsaste üleskirjutada. See on tõeste auus ja kallis ettevõtmine, mis ühtlase elavaks eeskujuks on iga tõise kihelkonna noortemeestele. Ma palun auusaid noori kaastöötegijaid tervitust ja tänu lahkesti vastu võtta.
Lisamärk. Väga soovitav on, kui kõik, mis saadetakse, kohalikes murdes saaks üles kirjutatud.

Dr. J. Hurt

Karutükk

26. veebruar 1885. Wirulane, nr. 9, lk 1

Olevik nr. 5: "Veriora vallas tehakse ju ka karutükka. Jõulu püha õhtul on küla koolimaja juures püssi paugutatud, kui rahvas palve tunnilt välja tulnud... Körtsist välja minnes on selli juukstest kinni kahmatud, kästi tasku, tõine uuri külge ja kolmas appi hüidmise keeldmiseks suu ette pandud." – Nõnda Olevik.

Tulekahju

26. august 1881. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 34, lk 134

Tulekahju.

30. aprillil s. a. on Veriora valla peremehel, Toomas Mäharil suur õnnetus olnud. Tema kümne aastane karjalaps, pobuli Peeter Kirilandi tütar, kes visaselt ja sundimise najal karjas on käinud, pannud õhtusöögi ajal, mill maja rahvas kõik leiba võtmas oli ja kedagi õues polnud, tule sütega päält tuule selle nõuuga küüni kõrval seisva kolkimata linade sisse, et karjaloomi kõik ära põletada, et siis karjaskäimisest lahti saaks. Kaks küüni (kõlgust) ja kaks lauta, 6 lehma, 16 lammast ja 7 siga on tuli tuhaks teinud. Kole on niisugust lugu kuulada! Asi praegu kohtu käes.

Vajatakse koolmeistrit

2. juuni 1881. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 22, lk 88

Räpina kihelkonnas, Veriora vallas nõutakse koolmeistrit. Lähemat teadust antakse vallavalitsuse juures.

Tulekahju

5. märts 1880. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 10, lk 48

Võru maakonnast. Tulekahju.

"Räppina kihelkonnas Veriora vallas põlesivad 20. jaanuaril Pindi külas pärismaa pidaja Adam Pintmannil karjalaudad ära, üleüldse 5 hoonet ja kõik põhu-kraam, mis sääl juures oli. Elajad saivad küll välja, aga 3 lammast jäivad ommeti tuleohvriks. Kahju suurust arvab peremees 500 rbl. pääle. Peter Pintmannil põles ühes 700 kubu hõlgi ära, mis ka 200 rbl. väärt olivad. – Tuli olevat Adam Pintmanni oma hooletuse läbi lahti pääsenud, kes tulega-ettevaatmata ümber käinud.

Kahju oleks väga suureks läinud, kui tuli hiljem oleks lahti pääsenud, aga et rahvas alles üleval oli ja ruttu appi sai, võisivad ommeti elajadki välja saada ja kõrvalised hooned kaitsmist leida. Adam Pintmann ise on ka veel kiriku vöörmünder, kes teistele eesmärgiks peaks olema, ja nüüd on tema oma hooletuse läbi suur tulekahju tema pääle langenud, et päälegi veel tule rumala laste hooleks oli jätnud, kuna vana sõna ütleb; hoia ise, siis hoiab Jumal ka; aga kuida peab Jumal hoidma, kui tema koja vöörmünder omad hooned nii hästi kui ise põlema süütab?" T.T.

Rendile anda

16. august 1878. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 33, lk 204
30. august 1878. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 35, lk 216
27. september 1878. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 39, lk 239

Üks talukoht

13 taaldrimaad /taalrimaa - maa, mille väärtuseks oli hinnatud üks taaler/ suur, on tulevaastaks 1879 hää tingimiste all välja rentida. Lähemalt teadust saab Räpina kihelkonnas, Veriora vallas Mustaoja talus.

Olewik, 18 jaanuar 1893, nr. 3, lk 21

Üks elumaja pekri ahjuga

Räpina kihelkonnas, veriora vallas, sünnis pekritele ehk muidu käsitöölistele, on õige odava hinna eest välja rentida. Kaupa teeb igapäev säälsamas. Viido Rämman

Püssi õnnetus

17. november 1876. Eesti Postimees ehk Näddalaleht, nr. 46,  lk 276-277

Võru maakonnast. Püssi õnnetus.

Räpina kihelkonnast tulivad järgmised kurvad sõnumed.

"Kui õnnetustest ja äkilistest hädadest ajalehes ehk mujal kuuleme, siis seisab ikka enamaste juures: Oli Jumalast lastud, ehk tuli kogemata; aga seda unustatakse tihti ära, et sääl ka oma hooletus ehk ettevaatmise puudus pääasi võiks olla. Räpina kihelkonnas Veriora vallas ja Pindi külas läks peremehe 13-aastane poeg J. P. revolveriga oma õunapuu aeda märkilaskma, kuhu ka teised lapsed suure õhinaga järeletungisivad, ja see oli 15. oktoobril. Kui pois juba mõne paugu ära oli lasknud, ajas ta lapsi tuppa, sest neil külm oli. Sääl oli ka nende karjapois, vaese ema 10-aastane ainus poeg, põõsa varjus laskjat vaatanud, ja sellele juhtunud üks laeng kohe pää sisse, mis läbi ta suure valuga sellsamal õhtul hinge oli heitnud. Et vaese ema kurbbus väga suur oli, on iseenesest mõista, aga kes sääl juures süüdlane? Laste rumalus ja ettevaatamata viis, osast ka see, et kardetavaid tuleriistu rumalate kätte ehk käepärast jäetakse. Ja kui siis õnnetus tuleb, ööldakse Jumalast lastud, ehk kogemata tulnud olevat."

– (Mis kohus sääl juures ütelnud ehk teinud, on kirjasaatja nimetamata jätnud.)

M.S.