18. aprill 1895. Postimees (1886-1944), nr. 85, lk 2
– Räpinast. "25. jaanuaril s. a. oli Räpina kihelkonna konvent Räpina kirikumõisas koos abikiriku ehitamise pärast Mehikoormasse. Räpina kihelkonna valdade peremeestele oli januarikuu esimeste päevade sees küsimine tulnud, et kas iga peremees taalri päält 12 kop. nimetatud abikiriku ehitamiseks lubab maksta. Tõesti olivad valdade peremehed pooled maksmise poolt, ainult Veriora ja Palu vald mitte. Viimsed vallad ei lubanud raha, ei ka materjali vedamise juures abiks olla. Konvendi president, Räpina mõisa pärisherra A. v. Sivers, küsis valdade saadikute käest, et kas nemad lubavad valdade pääle maksta puumaterjali ja lubja juurdevedamist võtta. Räpina valla saadik H. Ainson ja Toolama valla saadik Mälberg olivad valmis oma valdade pääle puumaterjali vedamist Kahkva ja Räpina metsadest järgmiste tingimuste all võtma: I) kiriku ehitamise jaoks saagu ehituse-meistrid ajalehtede läbi väljapakkumiseks konvendi ette kutsutud; II) kiriku ehituse väljapakkumine sündigu konvendi pääl avalikult ning töö saagu odavama hinna pakkujale antud; III) peab see, kes selle töö oma pääle võtab, vähemalt 1000 rbl. kautsjoni sisse maksma.
– Räpina kihelkonna Venemaal elavad liikmed olivad ka omalt poolt saadikuid konvendile saatnud, kes lubasivad 2 vagunit lupja oma rahaga maksuta vedada, ühtlasi ka maakiva. Meeksi vald lubas üksi 2 vagunit lupja maksuta juurde tuua; 8 vaguni täit lupja arvati üleüldsi tarvis olevat. Saadikud soovisivad, et õpetaja kantslist rahvast vaimustaks, et nad materjali aitaks priitahtlikult vedada, mida rahvas ka teeks. A. v. Sivers ütles aga, et Mehikoorma kiriku ehitust enam väljapakutud ei saavat, sest tema olevat juba ehitusemeistri H-ga kauba ise ära teinud. Tahtvat aga saadikud ehituse avalikku väljapakkumist, siis jääda kiriku ehitamine sel aastal katki. Õpetaja oli ka protokolli juba valis teinud. Nii oli mõisnikkude ja õpetaja tahtmine, et kiriku ehitamine sel aastal katki jääb. Need on ju vaeste inimeste ning enamasti Venemaal elavate eestlaste kopikad, mis aastate jooksul – juba üle 500 rbl. – on kokku kantud; nad ei ole siis ka mitte pillata, vaid neid tuleb kokkuhoidlikult pruukida. Eesti ehituse-meistrid oleksivad selle töö vissisti odavamini teha võtnud ning ka kautsjoni sisse maksnud. Osalt kurva, osalt pahase meelega pöörasivad saadikud konvendilt koju poole. See on võõrastav, et Räpina kihelkonna valdade saadikud konvendil ühe mehe kätte nii palju voli annavad, et tema üksi terve konvendi eest asju talitab. Konvendi president, hr A. v. Sivers, tahab otsusi, mis konvent veel teinud pole, ise teha ja ka täita, aga konvendi otsusi täita ei ole tal mõni kord võimalik, Näitumiseks ei ole Räpina kihelkonna kooliõpetajad oma palka enam mitmel aastal kätte saanud, kuna nad seda häda sunnil konvendi presidendi herra juures ilma tagajärjeta sagedasti nurumas peavad käima.
H. Ainson."
– Räpinast. Kolmapäeval, 10. skp., on Vindsu palus hirmus mõrtsuka-töö ära tehtud. Veriora mõisa viinavedaja sõitnud Võrult kodu poole kahe tühja viinavaadiga. Röövlid on mehe nimetatud metsas ära tapnud ja hobuse ühes mehega umbes 150 sammu maanteest kõrvale metsa viinud, kust neid järgmisel päeval veriste jälgede abil, mis juurde juhatasivad, üles leiti. Õnnetu mees on vankri ees otsas istunud; nii leitud ta ka tapetult, pää vastu vaadi lauda. Mõrtsukad olla veel pääle hoopide, millega õnnetu pää oli ära purustatud, oma ohvrile köie kaela pannud ning nii ta ära kägistanud. Mõrtsukad arvasivad vististi, et spiirituse raha, umbes 200 rbl., voorimehe käes on, mis aga mõisa rentnik Paul juba linnas tema käest ära oli võtnud. Ainult tapetud mehikese eraraha, umbes rublat 5, on nad ära viia saanud ja ühe puuda lati-naelu, mis mõisa omandus olnud.Polizei olla kurjategijaid otsimas. – Palu valla mehed peaksivad kurjategijatega karedamini hakkama ümber käima; alles hiljuti võeti sääl üks vangiroodu mõistetud mees valda tagasi.
